Paugutamine ja valgusesähavtused. Puid maha painutav
tuul ja lõikav vihm. Lillede kroonlehed laiutavad maapinnal. Mulda pritsib
peenardest. Järku kõik vaibub. Alles see
algas, kuid juba on taas haudvaikus. Päikegi ei jõudnud selle ajaga pilve taha peitu
pugeda. Pettumus. Kuhu jäi ööks
muutuv päev ja tundide pikkune kõumürin? Puhastav jõud, mis matab
lämbuse ja valed. Lohutust toov pilv, tule palun tagasi. Kutsu siis vähemalt
oma sõpru appi, kui sa ise nii vähe häält teha suudad. Istun ja ootan Sind siin, et teaksid. Olen Sind igatsenud. Ära lase mul enam kaua oodata, muidu lakkan veel uskumast sinu rahu
toovasse maagiasse.
No comments:
Post a Comment